Wednesday, November 14, 2012

Televisioonist

Bhutani Kuningriik asub Lõuna-Aasias Himaalaja mäestiku idaosas, India ja Hiina vahel. See on budistlik maa, mille 10% pindalast on igilume ja liustike all, mille lõunaosas leidub viljakaid tasandikke, kuid millest haritavat pinda on vaid 2-3% kogu riigi pindalast. Madalaim punkt on 97 m kõrgusel merepinnast ning kõrgeim punkt 7570 m kõrgusel. Elab seal alla miljoni inimese.

Huvitav on aga see, et televisioon jõudis Bhutani alles aastal 1999 - olles seega viimane riik, kes jõudis selle legaliseerimiseni. Kõigepealt lõi kuningas Jigme Singye Wangchuk riigitelevisiooni ning mõned kuud hiljem lubati sisse ka rahvusvahelised ülekanded: vaata videot.

Lisaks hilisele ajale on see põnev ka sellepärast, et Bhutani näitel on olnud lihtne jälgida seda, kuidas televisioon ühiskonda mõjutab. Nagu arvata võis, tõstab see inimeste teadlikkust globaalsetest küsimustest ning selles nähakse (läänelikku) ohtu kultuurispetsiifikale. Uurijad väidavad aga, et paralleelselt TV-ga on selgelt suurenenud ka vägivald ning muutunud tarbimisharjumused. Budistlikus ühiskonnas üles kasvanud lapsed kirjutasid televisiooni kirju, kus küsisid, miks üksteist pekstakse; inimesed tahavad ostavad seepi, sest see tundub maitsev jne. Teisalt on probleem hetkel siiski veel tühine - tervelt 70% elanikest ei ole elektritki, rääkimata siis televisioonist või muudest hüvedest.

Infot võtsin siit ja siit.

Tuesday, November 13, 2012

Koertest või vähkidest või mõlemast

Mõned inimesed riietavad oma koeri vähikostüümidesse.



Ma ei tea, miks.

Aga link on siin.

Friday, October 5, 2012

Sipelgatest

Sipelgad näevad üsna halvasti - suhtlevad nad peamiselt lõhnade, heli ja puudutuste abil. See tähendab aga osade liikide puhul näiteks seda, et kui mitu sipelgat satub ühe ja sama oksa peale, siis võivad nad seda eri otstest sikutama jääda, ilma, et nad aru saaksid, et teises otsas on teine sipelgas. Ja nii nad võivad sinna oksa otsa äragi surra.

Thursday, September 27, 2012

Hiinlastest (veel)

On olemas selline teooria, et kui kõik hiinlased võtaksid rivvi ja hakkaksid marsitaktis kusagilt läbi sammuma, siis see rivi ei lõpeks kunagi - lihtsalt seetõttu, et neid sünniks kogu aeg piisavalt palju juurde, et see jada saaks kesta lõputult.

Teised matemaatikaga sina peal olijad väidavad aga, et tavalisele marsistiilile vastavalt kestaks see sammumine siiski ainult 42 aastat, arvestades 2003. aasta sündide ja surmade arvu. Kriitika igavese jada teoreetikutele on eelkõige see, et kõik ei jõuaks ilmselt piisavalt sünnitada enne kontrollpunkti läbimist.

Pilt on pärit siit.

PS. Hiinlaste kohta on päris palju imelikke fakte, seega kisub juba kergelt temaatiliseks.

Saturday, August 4, 2012

Hiinlastest

Hiina on teatavasti omajagu korrumpeerunud, näiteks on noored uusrikkad saanud tahtmatu tapmise (nt autoga kellelegi otsa sõitmise) eest kolm aastat vanglakaristust, teistele on see lõppenud aga sageli surmanuhtlusega. See tagasihoidlik vahe karistuse suuruses ei ole aga veel kõik - jõukamatele jääb ka sellest väheks ning nii on nad oma kriminaalmured lahendanud päris kavalalt: ostavad endale teisikud, kes nende eest vangi lähevad. Maksab see umbes 30 USD/päev ja selle kohta on neil olemas isegi eraldi väljend: ding zui (tõlkes asekriminaal).

Tegu ei ole aga uue nähtusega, seda praktikat on erinevate Hiinat külastanud inimeste poolt mainitud juba aastast 1834 ning aeg-ajalt on asendajaid leidunud isegi hukkamistele. Hiina meedia on sarnaseid juhtumeid aktiivselt kajastanud juba aastast 2009. 

Loe rohkem siit. Ja vaata pilte kriminaali ja väidetava asekriminaali võrdlusest siit.

Monday, July 30, 2012

Lammastest

Tavapäraselt soovitatakse lugeda uinumiseks lambaid, kes üle aia hüppavad, sama asjakohane oleks aga lugeda ka lambaid, kes hüppavad kusagilt alla: aeg-ajalt ilmub uudiseid, et lammastel on reaktsioon hüpata esimese agarama kannul alla ka näiteks mõnelt kaljult. Põhjuseks arvatavasti mingi suvaline ehmatus, mis siis karjas levib.

Selle kohta saab pikemalt lugeda näiteks Wikinewsi lehelt. Ja vaadata võikamat sorti uudisnupukest.

Ja selle kohta on mäng ka, väga lõbus!


Sunday, July 1, 2012

Teekonnast kuule

Kui voltida paber pooleks, läheb see kaks korda paksemaks. Kui voltida seda uuesti, läheb see jälle kaks korda paksemaks. Aga voltimiste arvu kasvamisel hakkab asi intuitsiooniga vastuollu minema - kui jõuda näiteks üheksanda voltimiseni, on see leht paksem kui 500 eraldiseisvat paberilehte, 20 voltimisega üle kümne kilomeetri. Ja kuule jõuaks samasuguse voltimise tulemusena kõigest 42 voltimisega ja ainult umbes 94 voltimisega võiks katta kogu universumi!

Tegelikkuses muidugi üle 7 korra ei õnnestu paberit küll voltida..

Video ka (alusta 1:13):

Monday, June 11, 2012

Kasside oliivilembusest

Minu kass on oliivihull. Tunneb veits nende lõhna ja läheb kasvõi läbi seina, et selle purgini jõuda. Ja kui ta siis jõuab ja saab näiteks seda vedelikku veits oma käpa peale, siis ta nühib ennast mööda lauda ja püherdab ja on muidu veider. 

Mõtlesin siis lihtsalt, et veidi veider kass. Asi läks aga kahtlaseks, kui selgus, et mu õe kass on samuti oliivide järele hull. Ja otse loomulikult selgus, et asi ongi üldisem ja juba ammu ka (enam-vähem teaduslikult) seletatud. Paljud oliivid sisaldavad ainet nimega isopreen, mida arvatakse tekitavat kassidel meelemuutusi, pisut sarnaselt naistenõgese ja feromoonidega, tehes neid seega veits "pilve". Midagi kahjulikku ei tohiks kassidele sellest olla, välja arvatud siis loomulikult kerge sõltuvuse tekkimise võimalus..

Näeb see kõik välja selline (minu kassi puhul ka):

Wednesday, June 6, 2012

Kõvakübaraga meestest

Hispaanlastel on imetore süsteem võlgade sissenõudmiseks - kõvakübara ja smokinguga mehed, kes liituvad võlgnikega vaikides nende ametlikel õhtusöökidel, jälitavad neid tänaval ja ringlevad nende kontorite ümbruses - andes seega teistele märku, et tegu on võlgnikuga. Ja see alandusele üles ehitatud süsteem pidavat töötama lausa suurepäraselt.

Loe rohkem siit.


Friday, May 25, 2012

Naeratamisest


Ikka on nii, et fotodel on erinev nägu kui peeglis, teised inimesed ütlevad, et tegelikult näed teistsugune välja jne jne. Ja, üllatus-üllatus, sellele veidrale olukorrale on tegelikult võrdlemisi lihtne selgitus: loomuliku ja võltsi naeratuse korral aktiviseeruvad erinevad aju osad, sh üks nö teadlikult ja teine alateadlikult. Ja et naeratus hõlmab endas väga paljude väikeste ülesannete täitmist, ei küündi see "käsu peale" naeratus päris naeratusele kunagi väga lähedale.

Loe rohkem siit ja vaata videot:

Thursday, April 19, 2012

Kallistusmasinast

Temple Grandin, autistist loomade käitumise ekspert, leiutas 1965. aastal kallistusmasina, mis on mõeldud ülitundlike inimeste rahustamiseks (nt autistid..). See koosneb kahest külgseinast, mille vahele inimene viskab pikali ja siis juhib seda pigistamise tugevust ja nii ja siis rahustab. Ta on teinud oma mehhanismiga igasuguseid katseid erinevate autistlike tegelastega ja tulemus on kõikide puhul olnud sama. Sama värk töötab ka igast loomade - nagu lehmade ja sigade - puhul. Ja, tadaa, video ka:

Saturday, April 14, 2012

Kaelkirjakutest

See blogi saab olema veidratest faktidest ja et alustada päris algusest, siis selle tegemist inspireeris juhuslikult kuuldud väide, et kaelkirjakud on tummad.

Nagu paljude veidrate faktidega, selgus peatselt ka sel puhul, et päris nii see ikkagi ei ole. Aga et anda au toreda mõtte tekitajale, siis sellest saab olema ka esimene postitus.

Niisiis. Täiskasvanud kaelkirjakud tegelikult lihsalt ei tee häält, sest saavad ilma selletagi hästi hakkama - vaatavad ringi oma kaela otsast ja elavad nii päris turvaliselt. Häälepaelad ja muu tarvilik on neil aga olemas, aga kasuavad nad neid siis peamiselt stressiolukorras häälitsemiseks või kui laps-kaelkirjak läheb kaduma ja väiksena nad häälitsevad niisama ka. Kergelt vägivaldne tõestusmaterjal ka siis siinkohal (alusta vaatamist 1m25s pealt, miskipärast ei luba nii embed'ida):




Äge on veel see, et pikkade vahemaade pealt suhtlevad nad infraheli teel (alla 20 Hz), aga see jääb üldjuhul inimkõrvale kuulmata. Näiteks kassi nurrumine jääb 20-50 Hz vahele. Sama trikki kasutavad ka vaalad (sh sadade miilide pealt!), elevandid (nii, et teised tajuvad seda pinnase kaudu), jõehobud, alligaatorid jmt. Nende infraheli süsteemi arvatakse kasulik olevat ka looduskatastroofide ennetamiseks, näiteks 2004. a India ookeani maavärinat tunnetasid loomad tunde enne tsunaami kaldale jõudmist ning hukkunud loomi oli väga vähe. Selleks on tehtud igasuguseid infraheli mõõtmise jaamasid (nagu sel pildil, mille laenasin siit).

Loomade käitumise kohta India ookeani katastroofi puhul on põhjalikumalt kirjutanud Turovski (artikli all, inimeste
kommentaaride järel).
Looduskatastroofide ja loomade vaheliste seoste kohta on rohkem kirjutanud Erik Puura.