Maa-alusest linnast

Austraalias asub linn, Coober Pedy, mis on tervenisti maa all. Linn rajati 1915 kaevurite poolt, sest maa peal oli ilm liiga palav (suvel üle 40 kraadi) ja ebameeldiv. Seal elab u 1700 inimest, maa all on olemas poed, kirikud, baarid ja huvilistele leidub seal loomulikult ka hotell. 

Kurbusesõnaraamatust

On olemas väljamõeldud sõnaraamat, mis loob ingliskeelseid termineid veidrate murede/kurbuse kirjeldamiseks. Näiteks:
anecdoche - vestlus, kus kõik räägivad, aga mitte keegi ei kuula.
mimeomia - frustratsioon sellest, et sa paigutud lihtsasti erinevatesse stereotüüpidesse.
fitzcarraldo - kujutluspilt, mida ei saa enam peast välja ja mis aeg-ajalt ilmutab ennast.
reverse shibboleth - praktika vastata telefonile küsivalt "Halloo?", isegi kui sa tead, kes helistab.

Asub see siin. 

Orjusest

Lääne traditsioonis on ameeriklased orjuse-temaatika väga enda kätte haaranud, orjuse kaotamise ajajoon on aga palju põnevam, kui esialgu arvata võiks:

* 6. sajandil enne (!) Kristust kaotas orjuse Pärsia kuningas Kyros II ning viis riigivalitsemisse sisse inimõiguste printsiibid ja usuvabaduse. Sealjuures toimus ka riigi õitseng (nii nagu seda millegipärast igast edukate vallutusretkede tõttu nimetatakse). Väga täpselt ei ole need printsiibid (veel) teada, aga selgelt oli tegu tollal erandlikult inimeste võrdsust pooldava valitsejaga. 

* 9. sajandil meie aja järgi keelustas hiina valitseja Wang Mang orjakaubanduse (küll aga mitte orjust ennast). Erinevalt Kyros II-st peetakse teda aga ebaõnnestunud valitsejaks, küll aga seotult majanduspoliitika, mitte inimõigusi puudutavaga. 

* 1117. a kaotas orjuse Island. 

* 1335. a kaotas orjuse Rootsi (tollal hõlmates ka Soomet).

* 1723. a kaotas orjuse Venemaa, jättes aga 1861. aastani alles pärisorjuse (1816. a kaotati pärisorjus Eestis, esialgu jäi veel alles sunnismaisus).

* 1833. a kaotati orjus suuremal osal Briti saartest.

* 1865. a rakendus seadus, mis keelustas orjuse kõikjal Ameerikas (esimesed selleteemalised seadused võeti vastu juba 1787). Esimene riiklikult tunnistatud ori oli praegusel USA territooriumil aastal 1654 - kui kohus tunnistas ühe mustanahalise (!) orjakaubitseja orja seaduspäraseks. Orjakaubitsejatele jagati iga orja kohta ka maad, mis muutis selle igati tulusaks äriks. Sama mustanahaline mees jäi aga oma maast ja orjadest ilma, kui teised (kadedad) kaubitsejad nimetasid ta oma nahavärvi pärast võõramaalaseks.

* 2007. a keelustas orjade omamise Mauritaania, olles seega esile toodud kui viimane (traditsioonilise) orjuse kaotanud riik (orjakaubanduse oli Mauritaania kaotanud juba 1981. a).

Põhiliseks põhjuseks orjuse kaotamisel 18. ja 19. sajandil oli tööstuse areng - põlluharimine vajas üha vähem täiendavat tööjõudu ja talupidajad hakkasid ise orje vabaks laskma. 1822. rajasid ameeriklaste poolt vabastatud orjad Aafrika läänerannikul oma riigi Libeeria, mis iroonilisel kombel luges kodanikeks üksnes iseendid ja surus seega alla kohalikke etnilisi gruppe. Libeeria on hetkel ainuke Aafrika riik, mis on valinud valitsejaks naise. 

Orjus ise oli tavapärane ka Aafrikas. Küll aga oli sealne orjuse-traditsioon inimlikum: häid orjapidajaid väärtustati kõrgelt, st et oma orjade hästi toitmine ja riietamine oli oluline, samuti ei aktsepteeritud vägivalda.

Eraldi teema on orjus tänapäeval: erinevad uuringud väidavad, et ka traditsioonilises tähenduses orje (st neid, kes ei saa palka ja on täiesti teise inimese võimuses) on ca 27 miljonit, sh u 10 000 USAs.