Maailma kõige kallimat kohvi saadakse nii, et korjatakse kokku Indoneesias elava rebase moodi luwaki (Asian Palm Civet) nimelise looma väljaheited ja sorteeritakse sealt välja tema poolt söödud ja läbiseeditud kohvioad. Põhjuseid, miks just sellist äraseeditud kohvi eelistada, on väidetavalt kaks: esiteks valib see loom juba enda jaoks ilmselt pigem paremad kui keskpärased palad ja teiseks arvatakse, et tema seedeprotsessi käigus omandavad need oad siis igasugused toredad lisaväärtused, mis annavad maitsele vürtsi juurde.
Seda kohvi (nimega kopi luwak) saab osta 265-1326 USD eest kilo kohta, huvi korral leiad rohkem infot siit.
Teiste hirmkallite söökide kohta saad lugeda siit.
Sunday, March 24, 2013
Friday, March 1, 2013
Kraatritest
Eestis on meteoriidikraatreid pindalaühiku kohta ligi 400 korda rohkem kui Maal keskmiselt - paigutades meie riigi seega meteoriidikraatrite tiheduse poolest ühe pindalaühiku kohta maailmas esikohale. Mingit selgelt põhjust selleks loomulikult ei ole (võib-olla ehk geoloogiliste uurimuste suur arv), aga tore fakt on see sellegipoolest.
Ja vastavast ariklist siis: "Eesti 7 meteoriidikraatrist kahel juhul (Kaali ja Ilumetsa) on tegu kraatriväljadega ning ülejäänud 5 juhul (Neugrundi, Kärdla, Tsõõrikmäe, Simuna ja Lasnamäe) üksikstruktuuridega. Eesti kraatrite vanus ulatub 67 aastast (Simuna) kuni 535 mln. aastani (Neugrundi). ... Kõigi senini teadaolevate Eesti meteoriitsete struktuuride meteoriitne päritolu on kindlaks tehtud 61 aasta jooksul (1937—1998) ja koos sellega on arenenud ka meie meteoriidikraatrite uurijate arusaamad Maal toimuvatest katastroofilistest sündmustest."
PS. Veel on Eesti esikohal maatõugu lehmade ja hobuste arvus ühe pindalaühiku kohta.
Ja vastavast ariklist siis: "Eesti 7 meteoriidikraatrist kahel juhul (Kaali ja Ilumetsa) on tegu kraatriväljadega ning ülejäänud 5 juhul (Neugrundi, Kärdla, Tsõõrikmäe, Simuna ja Lasnamäe) üksikstruktuuridega. Eesti kraatrite vanus ulatub 67 aastast (Simuna) kuni 535 mln. aastani (Neugrundi). ... Kõigi senini teadaolevate Eesti meteoriitsete struktuuride meteoriitne päritolu on kindlaks tehtud 61 aasta jooksul (1937—1998) ja koos sellega on arenenud ka meie meteoriidikraatrite uurijate arusaamad Maal toimuvatest katastroofilistest sündmustest."
PS. Veel on Eesti esikohal maatõugu lehmade ja hobuste arvus ühe pindalaühiku kohta.
Subscribe to:
Posts (Atom)