Müütilistest olenditest

Meie siin Euroopas teame üsna hästi üksteise müütilisi olendeid nagu ükssarvikud, nümfid, näkid, valküürid või kindlasti ka pegasust. Ehk on aga vähem teada, et jaapanlaste mütoloogias esineb vaim, keda nimetatakse Kasa-Obake'ks ning kes on siis midagi vaimu-laadset, milleks muutuvad vanad vihmavarjud. Nad hüppavad ringi ühel jalal ja sageli kujutatakse neid pika keelega. 

Siinkohal ütleb pilt vaieldamatult rohkem kui tuhat sõna:

Viide ka. 

Saaremaa valsist

Raimond Valgre 1949. aastal kirjutatud "Saaremaa valss" oli esialgu kavandatud minoorsena. Et aga tegu oli looga, mille sõnad pärinevad Debora Vaarandi pikemast luuletusest "Talgud Lööne soos", mis oli kirjutatud 1946. aastal toimunud esimeste nn sotsialistlike talgute tähistamise tarbeks, siis kästi austatud viisi autoril lugu rõõmsamaks teha. Ühtlasi on muudatuse tagamaad ilmselt ka soovis, et rahva meeleolu püsiks ka vahetult enne toimunud märtsiküüditamise järel ikkagi rõõmsameelne..

Selline on väljavõte Eesti noorte heliloojate liidu noortesektsiooni koosoleku protokollist (18.04.1949), kus arutati Raimond Valgre “Saaremaa ööde” originaalvarianti:

  •• H. Kõrvits: Valgre on astunud suure sammu edasi sellest stiilist, millist ta varem viljeles. Siin on tunda aga vene mõju (Blanter). See on parem kui istuda lääne küljes kinni, aga see ei ole ka päris õige, kuna Nõukogude kunstipoliitika näeb ette rahvuslikku vormi sotsialistliku sisuga. Vormiliselt ei jää see laul rahvale meelde. Laulu võiks kirjutada hoopis mažooris, jätaks hoopis rahvuslikuma mulje, kohatise meloodia muutmisega. Soovitan laulu kirjutada refrääniga pluss neli salmi.

••  N. Laanepõld: Päälkiri hästi ei sobi.

  H. Kõrvits: Paneksin päälkirjaks “Saaremaa valss”.

 •• Kokkuvõte: autoril soovitatakse laul ümber kujundada nii, et see oleks vormilt rahvale meeldejäävam, kasutades juba leitud intonatsioone.

Muide, refrääni osas on originaali kohaselt õiged sõnad järgmised:
Oh, keeruta, lennuta linalakk-neidu,
kel silmist nii kelmikalt sädemeid lööb!

Ei sellist küll maailmas kusagil leidu

kui Saaremaa heinamaad [mitte heinamaal] juunikuu ööl.

Viide 1 ja viide 2.

Kosmosekoertest

Teatavasti olid esimesed kosmoserändurid koerad: Laika, Belka, Strelka ja nende järel veel üle 50 teise. Võibolla on vähem teada, et lisaks koertele rändasid kosmosesse ka näiteks jänesed, hiired, rotid, kärbsed ja mitmesugused taimed. Ja suurem hulk neist naases väidetavalt elusa ja tervena! 

Koertest said aga nii kodumaised kui ka rahvusvahelised staarid ja nagu ikka sel puhul - jäädvustati neid kõiksugu meenetele. Siin on nüüd valik NLi, Jaapani, USA ja Saksamaa lahendustest (järjekorras):

Viide.

Paljulapselisusest

Eestis peetakse paljulapselisteks peredeks teatavasti neid, kus on vähemalt neli last. Ja neli last tundubki ju tõesti päris palju. Aga leidub ka peresid, kelle kõrval nelja-viielapselised pered kahvatuvad. Näiteks on teadaolevalt vähemalt üheksa perekonda saanud 20 last. Ja see ei ole sugugi ainult eelmistesse sajanditesse jäänud harrastus, viimane oma 20. lapse sünnitaja jäi 2003. aastasse. Tervelt neli perekonda on otsustanud pidama jääda ka alles 32 lapse peal, ühel neist on teadaolevalt ka kõik 32 kenasti elus ja terved. Uhkeks rekordiomanikuks on aga perekond Vassiljev, kes said 18. sajandi keskel väidetavalt 69 last. Said nad 16 paari kaksikuid, seitse korda kolmikud ja neljal korral nelikud. 

See viisakas monogaamsus aga kahvatub loomulikult sultanite ja teiste sarnaste harjumustega meessoo esindajate ees. Vähemalt 27 meest on olnud isaks rohkem kui 69 lapsele. Neist silmapaistvamad on - üllatus-üllatus - 20. sajandi keskel tegutsenud Austria viljakusarst Bertold Wiesner, kes valdkonna ühe rajajana abistas naisi oma spermaga. Tal arvatakse olevat 300-1000 järeltulijat. Oma isarolli võttis aga ilmselt tõsisemalt 17.-18. sajandil elanud Maroko sultan Ismail Ibn Sharif, kes lisaks ohtrale sõdimisele oli väidetavalt isaks ka 525 pojale ja 342 tütrele, ehk kokku 860 lapsele.

Ülikoolidest

Maailmas on olemas erinevat suurust ülikoole, neist 10. kohal olevas ülikoolis õpib näiteks 500 000 üliõpilast ja üllatus-üllatus, neist kõige suuremas, Indira Gandhi National Open Universitys, õpib 3,5 miljonit (sic!) tudengit. Rohem kui 100 000 üliõpilast on tervelt 57 asutuses. Neist suurim läänemaailma oma asub Ohios oma 478 000 hingega.

Faktiliselt on aga nende ülikoolide puhul üldjuhul tegu mitmete erinevate ülikoolilinnakute (campus'te) kogumiga. Sellegipoolest on neil ainult üks rektor ja üksainus muu juhtimisorgan nagu nõukogu või senat, kes siis seda kõike haldama peaksid.

Maailma kõige väiksem ülikool asub väidetavalt Seišellidel ja õpetab 300 tudengit. 

Ohio ülikooli kaart (ma India oma kahjuks ei leidnud) näeb välja selline:

Psühhiaatriast (ja orjadest)

19. sajandil diagnoositi mustanahalised orjad teinekord vaimuhaigeteks, kui nad püüdsid oma "pidajate" käest põgeneda. Sellise ebanormaalse nähtuse nimetuseks oli inglise keeles drapetomania. Diagnoos levis raamatu "Neegrirassi haigustest ja omapärast" ("Diseases and Peculiarities of the Negro Race") kaudu ja diagnoosiga koos käis ka ravi: kurja väljapeksmine piitsaga või kahe suurema varba äralõikamine - et (ära)jooksmine enam hästi välja ei tuleks.

Tänapäeval loetakse seda diagnoosi arusaadavatel põhjustel osaks pseudoteadustest ja koos sellega on ka teistest kahtlase väärtusega psühhiaatrilistest diagnoosidest välja kasvanud psühhiaatria-vastane liikumine. Selle liikumise pooldajate järgi on psühhiaatriline ravi üldjoontes pigem kahjulik kui kasulik, peamiselt seoses ravi subjektiivsusega. Lisaks ajaloolistele näidetele on argumendiks ka pidevalt kasvav psühhiaatrilise ravi hulk lastel ning ravist sõltumatuna kasvav diagnooside hulk. Ja sihiks on siis psühhiaatria nimetamine pseudoteaduseks, sest see ei vastavat teadusfilosoofide poolt seatud teaduse kriteeriumitele. 

Linnulaulust

Käivad jutud, et linnud ei hakka kunagi laulma, kui neid laulma ei õpetata. Üks Austraalia lind (salu-tikksaba) õpetab aga laulma juba oma koorumata poegi (ja nende isa) - koorudes peavad nad toidu saamiseks oskama laulda õiget nooti. Selle harjumuse põhjuseks on käod, kes kipuvad oma poegi teistele sokutama. Nii oskavad need linnud eristada oma lapsi käopoegadest ja ausus võidutseb.

Tegelikkuses aga ei ole ka käopojad kõige rumalamad ja testivad lihtsalt nii kaua erinevaid helisid, kuni mõni ehk täppi läheb. Ja võidutseb hoopiski midagi röövkapitalismi taolist. Lähemalt saab lugeda siit. 

Kallistamisest

Jala või muu suvalise kehaosa ümbert kätega kinni hoidmine ei ole kallistamine! Sest kallistamine on:
"A hug is a near universal form of physical intimacy, in which two people put their arms around the neck, back, or waist of one another and hold each other closely. If more than two persons are involved, this is informally referred to as a group hug."

Viide ka.

Spikerdamise takistamisest

Üks Bangkoki ülikool on spikerdamise vältimiseks kasutusele võtnud lihtsa ja odava lahenduse: lontis koera kõrvu meenutavad pabermütsikesed. 

Pisut vähem mugava lahenduse on leidnud üks Tai ülikool, kes kasutab selleks puhuks lihtsalt kaste.

Võib ju tunduda veider, aga nähtavasti tunnistab ca 75% tudengeid mingisugust petturlust. Lääne ülikoolides võideldakse selle vastu aga nõuannetega õppejõule (40!) spikerdamise tuvastamiseks. 

Lapsehoidjatest loomakarjades

Paljudel loomadel on äge tööjaotus: neil on oma beebi-loomadele olemas lapsehoidjad, selleks ajaks kui teised karja liikmed käivad sööki hankimas või karjamaal õgardamas. Lapsehoidjateks on tavaliselt karja-hierarhia madalamatel astmetel olevad tegelased, kes on ringi jahtimiseks kas liiga nõrgad või pole piisavalt julged. Mõnedel liikidel on hoidjateks emased, mõnedel isased loomad. Lapsehoidmisteenus on tunnustatud näiteks makaakide, mõnede lehmade, kaelkirjakute, elevantide, maasuslikute (see on see kõrbetüüp, kes kahel jalal ringi vaatab) ja rähnide seas.

Lipuvärvidest

See on Botswana sini-valge-must lipp. Ja sellel lipul tähistab sinine vett (vihma) - mis on arusaadavalt oluline ning must ja valge tähistavad rassidevahelist koostööd (!) ja mitmekesisust laiemalt või ka lihtsalt sebrat (kes on Botswana rahvusloom).

Erakordne on selle lipu puhul see, et erinevalt paljudest Aafrika riikide lippudest ei ole sellel lipul kasutatud Pan-Aafrika liikumise värve (punane+must+roheline+kuldne) ega riigi juhtiva poliitilise partei värve.

Kirstudest

Aafrikas on popp teema teha endale eriti äge ja erakordne kirst (lugesid õigesti!). Mõte on kajastada matustel siis inimese iseloomu või mingit saavutust või olla muidu äge. Ja see võib olla siis kas lihtsalt ägeda disainiga või näiteks kala-, banaani- või mobiilikujuline. Või miks mitte ka saabas. Sellist teenust pakub suur hulk firmasid ja äri õitseb. Üks populaarsemaid firmasid on nt Kane Kwei Carpentry Workshop.

Jõehobudest

Üldiselt tundub krokodill selline päris ohtlik loom - tegutseb nii maal kui vees, on inimesest palju kiirem ja aeg-ajalt ründab ka (seda teevad muide ainult suured krokodillid). Aga, üllatus-üllatus, inimesele on krokodillist palju ohtlikum turske kehaga jõehobu. Põhjus on sellest, et isased jõehobud kaitsevad väga agaralt oma territooriumi piire ja jõehobu-naised võtavad oma laste kaitsmist liigagi tõsiselt - nii võivad nad hoogu sattuda nii maal kui vees. Jooksevad jõehobud ca 30 km/tunnis (ainult lõvi jookseb kiiremini) ja suu ja kihvad on neil päris suured. Ja jõehobud võivad tappa isegi krokodille! 

Mingit väärt nippi enda kaitsmiseks selleks puhuks, kui oled sattunud jõehobu sihiks, ei paistagi olevat. Kui läheduses on mõni puu, siis roni sinna otsa. 

Ebausust

On üldtuntud teadmine, et loomad on üsna lihtsasti välja õpetatavad nii, et kui nad mingisuguse tegevuse - näiteks nupu vajutamise - peale saavad süüa, siis suurem hulk neist loob seal põhjusliku seose ja hakkabki nuppu vajutama. Huvitav on aga see, et kui anda süüa juhuslikel aegadel, siis mõned neist, näiteks tuvid, osutuvad ebausklikuks ja hakkavad otsima mustreid, mis viivad nad arvamuseni, et mingisugune nende käitumine põhjustab toidu andmist. Nii hakkavad tuvid kas teatud suunas keerutama, pead kuklasse viskama või harrastama mingit muud ebaharilikku käitumist.

Kõige parem video, mis ma selle kohta leidsin, pärineb Mr. Nobody algusest:

Oma laulust

Ühes Aafrika hõimus loetakse lapse sünnipäevaks väidetavalt hetke, kui ema tema peale esimest korda mõtles. Ja käib see nii, et kui paar (või noh, naine) soovib last saada, siis läheb tulevane ema kõigepealt mõne puu alla eraklikult istuma ja püsib seal nii kaua, kuni temani jõuab üks meloodia - ning nimetab selle tulevase lapse lauluks. Siis võib naine tagasi oma hõimu juurde minna, õpetab seda ka oma hõimule ja sealt alates lauldakse seda sama laulu lapsele igal olulisemal hetkel: kui ta on tubli või teeb pahandust, kui tal on raske, kui ta abiellub (siis segatakse kaks laulu kokku) jne kuni surivoodini. 

Nii reguleerib hõim soositud käitumismustreid ja fikseerib nii hõimu kui üksikisiku identiteeti. Sealhulgas suhtub see hõim kogu sellesse protsessi üsna romantiliselt - lauldes seda laulu mõne halva teo korral ei ole see mõeldud mitte karistuseks, vaid selleks, et inimesele tema tegelikku olemust meelde tuletada - nii et selline tore positiivse sõnumiga üleskutse. 

PS. Mul ei õnnestunud tegelikult leida kinnitust sellele, kui tõene see traditsioon on, väidetavalt pärineb see Alan Coheni raamatust "Wisdom of the Heart" (mis kõlab veits kahtlaselt). Aga Aafrikas on muidu teisigi ägedaid sündimisega seotud traditsioone.

DNAst

Inimese DNA (st siinkohal geenid, mis toodavad proteiini) on laias laastus identne näiteks:
* 50% ulatuses riisi ja banaaniga
* 60% ulatuses äädikakärbse ja kanaga
* 70% ulatuses merikäsnaga (Käsna-Kalle tegelaskuju ei olegi nii juhuslik, kui arvata võiks?) 
* 80% ulatuses lehmaga
* 96-99% ulatuses šimpansiga
* vähemalt 99,5% ulatuses teise inimesega

Loomulikult ei tähenda see kõik, et me oleme näiteks banaanidega laias laastus samad, sest juba väga väikesed erinevused DNAs teevad teatavasti imet ja geene reguleerivad mehhanismid on ikkagi erinevad. Aga eks see võib sellegipoolest meie suhtumist merikäsna natuke muuta. 

Rohkem infot selle kohta leiad otsingust. 

PS. Selliseid asju otsides leiab ka väga palju sürreaalseid religioossetel alustel esitatud vastuväiteid, näiteks väidetavalt teaduslik tõestus, et inimesed on tegelikult loodud Jumala poolt peotäiest mullast. 

Isoleeritud saarest

Maailma kõige isoleeritum inimasustusega koht on väidetavalt India ookeanis asuv saar nimega North Sentinel. Seal elab umbkaudu 50-200 inimest, kes elavad siis sisuliselt kiviaja tasemel. Ja nende loomuliku arengu puudumise põhjus on lihtne - lisaks looduslikule eraldatusele ei meeldi neile sugugi külalised. Alates 1967 on India valitsus üritanud nendega kontakti saada kingituste abil (jättes randa kookospähkleid jmt), mitmed antropoloogid on üritanud saarele läheneda, aga on rohketele kingitustele vaatamata lõpetanud oma üritamise näiteks noolega reies. Lisaks nooltega sihtimisele teevad nad ka kurjakuulutavaid tantsimise moodi liigutusi.

90-ndatel keelas India need visiidid haiguste ja muude ohtude tõttu ära. Veel 2006. aastal said saare rannikul (illegaalselt) kalastanud kalamehed kohalike noolte läbi surma. Nende kehasid ära viima lennanud helikopter sai samuti noolterahega pihta ja pidi taganema enne ettevõtmise õnnestumist. Nende noolte ulatus on õnneks ainult tagasihoidlikud 30-40 meetrit, seega ülemäära ohtlikud nad ei ole - aga tüüpidel on sihiks tappa kõik, kes saarele lähenevad ja vajadusel sõidavad siis lihtsalt paatidega lähemale.

Arusaadavalt ei ole neist seega ka väga palju teada: elavad hüttides, on kütid-korilased, kasutavad algelisi tööriistu, nad ei oska teha tuld ja neil on oma keel. Mingisuguste rituaalide puhul kasutavad nad sea koljusid ja rohkelt punast värvi. Aga et nad mingite hinnangute kohaselt juba ca 60 000 aastat on seal vastu pidanud, siis loodetavasti peavad veelgi!

Üks video ka, mis pärineb 70-ndatel antopoloogide poolt tehtud ülesvõtetest:

Teadlikkuse puudumisest

Ma ei suuda ära otsustada, kas veidram on see, et suur hulk inimesi ei tea, kes on Margaret Thatcher või see, et keegi on teinud selleteemalistest säutsumistest blogi. Vist ikka esimene?

Mõned väljavõtted siis ka:
* Margaret thatcher this Margaret thatcher that.. Don't even have a clue who she is
* Why do people hate Margaret Thatcher so much? Like who is she?
* yeah who is margaret thatcher and why is it such a big deal that she died? people die every day

Ja blogi ise: http://whoismargaretthatcher.tumblr.com

Kohvist

Maailma kõige kallimat kohvi saadakse nii, et korjatakse kokku Indoneesias elava rebase moodi luwaki (Asian Palm Civet) nimelise looma väljaheited ja sorteeritakse sealt välja tema poolt söödud ja läbiseeditud kohvioad. Põhjuseid, miks just sellist äraseeditud kohvi eelistada, on väidetavalt kaks: esiteks valib see loom juba enda jaoks ilmselt pigem paremad kui keskpärased palad ja teiseks arvatakse, et tema seedeprotsessi käigus omandavad need oad siis igasugused toredad lisaväärtused, mis annavad maitsele vürtsi juurde.

Seda kohvi (nimega kopi luwak) saab osta 265-1326 USD eest kilo kohta, huvi korral leiad rohkem infot siit.

Teiste hirmkallite söökide kohta saad lugeda siit. 

Kraatritest

Eestis on meteoriidikraatreid pindalaühiku kohta ligi 400 korda rohkem kui Maal keskmiselt - paigutades meie riigi seega meteoriidikraatrite tiheduse poolest ühe pindalaühiku kohta maailmas esikohale. Mingit selgelt põhjust selleks loomulikult ei ole (võib-olla ehk geoloogiliste uurimuste suur arv), aga tore fakt on see sellegipoolest.

Ja vastavast ariklist siis: "Eesti 7 meteoriidikraatrist kahel juhul (Kaali ja Ilumetsa) on tegu kraatriväljadega ning ülejäänud 5 juhul (Neugrundi, Kärdla, Tsõõrikmäe, Simuna ja Lasnamäe) üksikstruktuuridega. Eesti kraatrite vanus ulatub 67 aastast (Simuna) kuni 535 mln. aastani (Neugrundi). ... Kõigi senini teadaolevate Eesti meteoriitsete struktuuride meteoriitne päritolu on kindlaks tehtud 61 aasta jooksul (1937—1998) ja koos sellega on arenenud ka meie meteoriidikraatrite uurijate arusaamad Maal toimuvatest katastroofilistest sündmustest."

PS. Veel on Eesti esikohal maatõugu lehmade ja hobuste arvus ühe pindalaühiku kohta.