Bhutani Kuningriik asub Lõuna-Aasias Himaalaja mäestiku idaosas, India ja Hiina vahel. See on budistlik maa, mille 10% pindalast on igilume ja liustike all, mille lõunaosas leidub viljakaid tasandikke, kuid millest haritavat pinda on vaid 2-3% kogu riigi pindalast. Madalaim punkt on 97 m kõrgusel merepinnast ning kõrgeim punkt 7570 m kõrgusel. Elab seal alla miljoni inimese.
Huvitav on aga see, et televisioon jõudis Bhutani alles aastal 1999 - olles seega viimane riik, kes jõudis selle legaliseerimiseni. Kõigepealt lõi kuningas Jigme Singye Wangchuk riigitelevisiooni ning mõned kuud hiljem lubati sisse ka rahvusvahelised ülekanded: vaata videot.
Lisaks hilisele ajale on see põnev ka sellepärast, et Bhutani näitel on olnud lihtne jälgida seda, kuidas televisioon ühiskonda mõjutab. Nagu arvata võis, tõstab see inimeste teadlikkust globaalsetest küsimustest ning selles nähakse (läänelikku) ohtu kultuurispetsiifikale. Uurijad väidavad aga, et paralleelselt TV-ga on selgelt suurenenud ka vägivald ning muutunud tarbimisharjumused. Budistlikus ühiskonnas üles kasvanud lapsed kirjutasid televisiooni kirju, kus küsisid, miks üksteist pekstakse; inimesed tahavad ostavad seepi, sest see tundub maitsev jne. Teisalt on probleem hetkel siiski veel tühine - tervelt 70% elanikest ei ole elektritki, rääkimata siis televisioonist või muudest hüvedest.
