Saaremaa valsist

Raimond Valgre 1949. aastal kirjutatud "Saaremaa valss" oli esialgu kavandatud minoorsena. Et aga tegu oli looga, mille sõnad pärinevad Debora Vaarandi pikemast luuletusest "Talgud Lööne soos", mis oli kirjutatud 1946. aastal toimunud esimeste nn sotsialistlike talgute tähistamise tarbeks, siis kästi austatud viisi autoril lugu rõõmsamaks teha. Ühtlasi on muudatuse tagamaad ilmselt ka soovis, et rahva meeleolu püsiks ka vahetult enne toimunud märtsiküüditamise järel ikkagi rõõmsameelne..

Selline on väljavõte Eesti noorte heliloojate liidu noortesektsiooni koosoleku protokollist (18.04.1949), kus arutati Raimond Valgre “Saaremaa ööde” originaalvarianti:

  •• H. Kõrvits: Valgre on astunud suure sammu edasi sellest stiilist, millist ta varem viljeles. Siin on tunda aga vene mõju (Blanter). See on parem kui istuda lääne küljes kinni, aga see ei ole ka päris õige, kuna Nõukogude kunstipoliitika näeb ette rahvuslikku vormi sotsialistliku sisuga. Vormiliselt ei jää see laul rahvale meelde. Laulu võiks kirjutada hoopis mažooris, jätaks hoopis rahvuslikuma mulje, kohatise meloodia muutmisega. Soovitan laulu kirjutada refrääniga pluss neli salmi.

••  N. Laanepõld: Päälkiri hästi ei sobi.

  H. Kõrvits: Paneksin päälkirjaks “Saaremaa valss”.

 •• Kokkuvõte: autoril soovitatakse laul ümber kujundada nii, et see oleks vormilt rahvale meeldejäävam, kasutades juba leitud intonatsioone.

Muide, refrääni osas on originaali kohaselt õiged sõnad järgmised:
Oh, keeruta, lennuta linalakk-neidu,
kel silmist nii kelmikalt sädemeid lööb!

Ei sellist küll maailmas kusagil leidu

kui Saaremaa heinamaad [mitte heinamaal] juunikuu ööl.

Viide 1 ja viide 2.